Country Livingi toimetajad valivad kõik esiletõstetud tooted. Kui ostate lingilt, võime teenida komisjonitasu. Rohkem meie kohta.
Lihtsalt ei pea õigeks blogimist nagu tavaliselt, nagu polekski midagi juhtunud, sest Country Living maailmas on juhtunud midagi päris suurt. Nancy Soriano astus Country Livingi peatoimetajana tagasi. Nancy, keda ma juhina, estandina ja sõbraks imetlesin, lahkus eelmisel nädalal ettevõttest, et "tegeleda muude huvidega".
Paljudele teist on see suure üllatusena, teistele mitte nii väga. Kui kuulute esimesse rühma, arvestage end viimaste seas. New York Post leidis eelmisel kolmapäeval avalikku mainimist, kuid nagu me kõik teame enne, kui sellest paberil teatati, levisid uudised. Uudised jõuavad kiiresti kohale, eriti kui need on vastuolulised.
Nancy valitsemisajal kadus ajakirja rõve maine lõpuks. Pikima perioodi vältel tundsin, et suurem osa oma ajast turul kulus potentsiaalsete partnerite veenmisele, et Country Living on asjakohane, ajakohane ja puhas. Ükskord olin õhtusöögil ja naine, kellega ma just kohtusin, imetles minu pediküüri. Pärast Floridasse kolimist tegelesin tavaliselt värvilise prantsuse pediküüriga, mida tuntakse ka Kuuba nime all. Sel õhtul olid mul kargete valgete näpunäidetega punutud oranžid varbad. See naine ütles mulle: "Ma ei kujutaks ette Country Livingi toimetajat, kellel oleks see pediküür." Mulle meeldis olla (üsna sõna otseses mõttes) jalasõdur põhjusel!
Nancy (koos kõigi toimetajate ja väga osava kirjastamismeeskonnaga) helendas lehti, käivitas inspireeriva kogukondlikke programme, näiteks Naisettevõtjad ja Maaelu messi, ning laiendasid kaubamärki nii veebis kui ka edaspidi televisioon. Ta pidas paljusid traditsioone ja leiutas uusi.
Sel hooajal võtan omaks muutusi. Muutus on võimalus. Ma tean, et see on vajalik riigile ja võib-olla ka maaelu jaoks.
* Suvi 2008: Mu tütar Sammi poseerib Nancy sarnasuse kõrval Hearsti torni välisilmel.