Country Livingi toimetajad valivad kõik esiletõstetud tooted. Kui ostate lingilt, võime teenida komisjonitasu. Rohkem meie kohta.
Kui ma esimest korda kuulsin, et PBS eetris uhiuut filmi, mis põhineb L. M. Montgomery 1908. aasta romaanil Roheliste Gableside Anne Olin rohkem kui natuke närvis. Kuna keegi, kes kasvas üles lugude kohta särtsakatest, nutikatest orbudest tüdrukutest, nagu Anne, ja tervislikest, meeldivad peresõbralikud saated Preeria väike maja, Tundsin end Anne üle kaitsvat ega tahtnud, et tema kuvandit rikuks kaasaegse televisiooni sähvatus, kus kõik peab olema kiire ja täidetud heade vanaaegsete sõnumite asemel trendikate ühiskondlik-poliitiliste sõnumitega väärtused.
Kuid niipea, kui vaatasin 90-minutilise esimese stseeni L. M. Montgomery „Roheliste teede Anne“, Tabasin kergendust. On selge, et telefilmi loojad mitte ainult ei armasta Anni, vaid mõistavad ka tohutut vastutust sellise armastatud loo leiutamise eest. Ja on selge, et PBS on pühendunud kõigile viimase 46 aasta jooksul toimunud muudatustele näidates meile maailma, mis on täidetud hubaste tugitoolide ja värisevate sügislehtede ning lapse süütu ja kärarikka armastusega raamatuid.
PBS
Paljuski on 2016. aasta film täpselt nagu 1985. aasta versioon, välja arvatud see, et see on nii värviparandunud, et saate lavendli peaaegu lõhna tunda ja tunda tuult põskedel ja maitsta seda vaarika südamlikku maitset (isegi kui see teeb Anne juustest tuletõrjeauto mõnevõrra hüsteerilise varju) punane).
Draama toon on täiuslik: armas ja lahke ning lihtne nagu suvine päev maatalus. Sel ajal on majapidamises palju rohkem loomi, mis on hea, sest see andis mulle tõesti tunde, et Anne elab talus ja mitte ainult orus asuvas majas. Samuti näete enne Green Greeni elu tema elus rohkem segadust, mis aitab ka tema tegelaskuju mõistmisel ja imetlemisel.
Ella Ballentine teeb Megan Followsi ikoonilises esituses vähe parandusi. Tema Anne on lihtsalt täis rõõmu ja imestust elu väikeste imetuste üle ning justkui aldis eksistentsiaalsele meeleheitele, kuigi ta on märkimisväärselt ühtlasem.
PBS
Tädi Marilla (Sara Botsford) on selles versioonis mõnevõrra pehmem, mis teeb temast kergemini mõistmise. Kuid tõeline lisand sellele uuele kehastusele Martin Sheenis, kes muudab onu Matthewist õige peategelase, kelleks ta väärib, mitte lihtsalt Marilla kõvaduse kileks. Tema suhet Annega uuritakse selles saates palju rohkem kui 1985. aasta filmis ja iga kord, kui ta talle isapoolse pilguga silma vaatab, kasvab su süda kaheks.
PBS
Ja jälle, on teatud küsimused, mille seeria valis läikima, mis on natuke küsitavad. Kui vanas kohanemises käsitleti Anne ja Diana purunemist nagu eepiliste proportsioonide tragöödiat, nagu oleks mõlemale mõelnud, siis PBS-i versioonis on resolutsioon kiirustatud.
PBS
Muidu on esimesed 30 minutit nii uskumatult sarnased 1985. aasta filmiga, et kõlab nagu dialoogi korratakse sõna-sõnalt. See on peaaegu nii, nagu loojad tahaksid kogu sissejuhatuse veeta, karjudes: "Vaadake kõiki, ärge muretsege, me ei ürita midagi uut teha siin!!! "Mis on kõik hästi ja hea, kuni hakkate mõtlema, miks keegi üldse vaevunud uut kohanemist tegema, kui juba nii palju häid on olemas olema.
Lõpuks on PBS-i versiooni suurim puudus see, et ta keskendub ainult romaani esimesele poolele, luues väga sümmeetriline narratiiv, mis keskendub küsimusele, kas Cuthberts jääb väheseks orvuks või mitte Anne. See on filmi kaasahaarav värk, kuid probleem on sel juhul juba teada vastus.
PBS
Kui film oleks tõesti tahtnud parandada 1985. aasta versiooni, oleks see võinud hõlmata kogu raamatu, kulutades teises pooles rohkem aega, kuna üks vähestest kriitikatest vanemate kohanemiste kohta on see, et see jätab Anne läbi lootusetu romantika Gilbertiga - meie meie üks suurimaid armastuslugusid aeg. Kuid tundub, et peame ootama järge või Netflixi 2017. aasta kohandamine,Anne, et need armunud linnud saaksid oma tähtpäeva lõpuks kätte.